Kommunikatsioonijuhi uks peab olema alati avatud, ütles Elektrilevi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kristi Reiland „Pointi“ värskes episoodis. Tema sõnul on hea juhi üks oskusi luua keskkond, kus inimesed julgevad küsida. Nii on see ka praegu, kui igal tema tiimiliikmel on võimalus kord nädalas juhiga üks ühele vestelda.

„Ma näen, et see läbirääkimine ja tagasiside andmine on aina olulisem. Ta ise teeb otsuse, kas tahab seda kasutada või mitte. Üldjuhul me kasutame need ajad ära. See ei ole see, kus me vaatame mingeid asju üle, vaid me arutame erinevaid teemasid. Mul on pandud tund aega, aga me ei pea seda tundi täis rääkima. Vahel kestab see kaks tundi.“

Elektrilevi väliskommunikatsioonis peab Reiland oluliseks suhtlemist kogukondadega. „Kui valmivad suuremad investeerimisprojektid, oleme alati kohapeal. Me räägime meedia, kohaliku omavalitsuse ja nende inimestega, kes seda kogukonda koos hoiavad.“ Kriiside ajal keskendub Elektrilevi sotsiaalmeedias sellele, mida inimesed enim teada soovivad. „Millal elekter tagasi tuleb? Kui palju meil on jõudu ja kuidas me tegutseme? See on meie kommunikatsiooni põhitala. Me anname seda oodatud infot. Me ei pane sinna mingeid muid vahepalasid sisse.“

Ka negatiivseid kommentaare peab Reiland kasulikuks tagasisideks ning ütleb, et neid ei kustutata. „Ma olen seda meelt, et kriitika tuleb vastu võtta, sellest õppida ja püüda teha paremini.“

Hea kommunikatsioon tähendab Reilandi meelest ka oskust vaadata maailma ajakirjaniku pilgu läbi. „Ajakirjanik ei ole vaenlane, ajakirjanik on sul väga hea koostööpartner.“ Ta meenutas aega, mil töötas Starmani kommunikatsiooni- ja brändijuhina. Kui ettevõte tõi turule uue teleteenuse, kaasati sellesse ka ajakirjanikke. „Ajakirjandus ei taha kuulata mingit tootepakkumist. Ma pidin leidma toetavad tegevused. See oligi läbi persoonilugude, ürituste või selle, et andsime ajakirjanikele testida midagi, mida teistel veel ei olnud. Siis on asjal uudisväärtus ja see suudab tekitada üldsuse huvi. Niisama ei ole mõtet ajakirjanikku tüüdata.“

Brändimuutusest rääkides sõnas Reiland, et bränd peab küll ajas arenema, kuid alles tuleb hoida seda, mis teeb brändi inimestele äratuntavaks. „Coca-Cola on alati Coca-Cola, kõik teavad seda peast. Kui Starmanis tegime brändivärskendust, siis jätsime logo alati ühesuguseks, seda me ei puutunud. Küll aga muutsime muud maailma. Nii nagu inimene, siis ka bränd areneb ja kasvab. Jõuga hoida seda ühesugusena ei ole mõistlik. Küll ei ole mõistlik iga paari aasta tagant värve muuta.“

Enne Elektrilevi ja Starmaniga liitumist jõudis Reiland töötada väga erinevates valdkondades. Pärast Audentese ülikoolis majanduse õppimist alustas ta karjääri Audi esinduses müügisekretärina. Sealt viis tee kütuseettevõttesse, Eesti Mereakadeemiasse, ehitusmaterjalide ja IT-valdkonda, seejärel Skechers Baltikumi brändijuhiks ning hiljem Rotermanni kvartali turundus- ja kommunikatsioonijuhiks.

Agentuuridelt ootab Reiland, et konkursil pakutaks välja mitu läbimõeldud ideed. „Mulle meeldib, kui on vähemalt kaks versiooni, siis on mille üle arutada.“ Ta lisas, et tasustatud peaksid olema ka need konkursitööd, mis lõpuks valituks ei osutu. „Kui ma olen varasemalt mingeid konkursse teinud, ma olen valmis ka konkursitööd kinni maksma, ma ju saan aru, et see on samasugune töö, mille eest meie palka saame.“

Kuidas rääkida töötajaga keerulistel teemadel? Milline nipp aitab uue toote vastu kiiresti ostusoovi tekitada? Mida peab Reiland värbamisel olulisemaks kui CV-d? Ja kui hästi mõistavad agentuurid tema hinnangul klientide ärisid? Juttu tuleb ka sellest, milline on kommunikatsiooni tulevik ning miks ei võta tehisintellekt kommunikatsiooniinimese tööd üle.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta augustis alustasime Emori taskuhäälinguga “Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.

Loe ka:
– Kerly Randlane: hea juht loob võimaluse end taga rääkida
– Kadri Vainomäe: mulle peab meeldima ettevõtte bränd ja kultuur, siis on lihtne töötada
– Priit Pruul: kommunikatsioonijuht ei peaks olema ettevõtte suuvooder
– Aune Past: kommunikatsioon on jõudnud ajaloolisse murdepunkti
– Kaja Sepp: ajakirjanik ei ole vastaspool, vaid partner
– Timo Hartikainen: sotsiaalmeedias jõuab rohkemate inimesteni kui televisioonis