Kommunikatsioon on jõudnud ajaloolisse murdepunkti, kus enam ei võida see, kes oskab oma tõde kõige paremini esitada, leidis kommunikatsiooniekspert Aune Past taskuhäälingu „Point“ värskes osas.

Kui varem domineerisid suured narratiivid – maailma paremaks muutmine ja helge homne, millega inimesi innustati –, siis nüüd on nende aeg Pasti sõnul möödas. „Me oleme kahe jalaga kaoseühiskonnas. Tegelikult ei ole enam oluline, et sa räägiksid oma tõde hästi voolavalt ja et sinu story (lugu) oleks huvitav. Enam ei võistelda omavahel tähenduses. Täna sa üritad teha paremat algoritmi. Ja see on minu meelest õnnetus, kui ta hakkab otsustama, mida ma näha tohin.“

Past tõi isikliku näite, kuidas Facebooki voog hakkas ühel hetkel peegeldama rohkem tema vanust kui tegelikke huve. „Ühel hetkel hakkas minu Facebook näitama mulle kassipilte ja heegeldatud kübarakesi, ma olin saanud nii vanaks. Kusjuures ma ise ei jälginud ühtegi sellist lehekülge. Ma kasutasin Facebooki selleks, et saada teada, milliseid raamatuid rahvusvahelised erialainimesed loevad ja millised konverentsid toimuvad. Ma muutsin Facebookis oma vanuse kolmekümne viie peale ja siis hakkas kassipiltide asemel jälle tulema Raul Rebane, Olav Osolin ja minu rahvusvahelised kolleegid. Ma astusin sellele algoritmile vastu.“

„Kui ühel hetkel tehisaru otsustab, et näiteks see väike riik seal Vene piiri ääres, Eesti, et sinna me seda infot üldse ei saada… Me võime mõelda, et tehisaru on jube kasulik ja aitab mind, aga masin ei tee otsuseid inimese kasu jälgides. Masin teeb otsuseid süsteemi kasu silmas pidades,“ sõnas Past. „Sa pead suutma kontrollida oma sõnumi tähendust ja seda, kuidas see jõuab nendeni, kelleni ta peab jõudma. Need on meie väljakutsed. See on see, miks me peame tehisintellekti õpetama.“

Pasti hinnangul ei ole kommunikatsioonijuht pelgalt sõnumite vahendaja või suhete korraldaja, vaid strateeg, kes peab olema tippjuhi kõrval oma inimene. Seetõttu ei kirjelda mõisted „PR“, „avalikud suhted“ ega „suhtekorraldus“ enam valdkonna tegelikku sisu. „See ei ole, et sa õpetad hästi rääkima, vaid see on kommunikatsiooni juhtimine. Sa oled tippjuhi paremal käel ja tagad oma oskustega, et organisatsioon oleks legitiimne, usaldusväärne ja nähtav,“ selgitas ta.

Tänapäeva infokülluses on Pasti sõnul kaduma läinud aeg pikemateks aruteludeks. „Sellist luksust, et sa räägid inimesega sama keelt kaks tundi, juhtub nädala sees väga harva. Meil puudub argumenteerimise aeg. Me ei arutle, me reageerime. Võta sotsiaalmeedia või seesama LHV-case. Me ei arutle, lihtsalt reageerime.“

Kriisikommunikatsioonis peab Past üheks suurimaks eksimuseks süüdlaste otsimist ja avalikku karistamist. Ta tõi näiteks olukorra, kus teenindaja teeb vea ning ettevõte teatab avalikult, et töötaja on vallandatud või jäänud preemiast ilma. „Tule taevas appi, mind ei huvita kättemaks. Mind huvitab see, kuidas ma saaksin homme sellest kohvikust nii hea kohvi, nagu nad lubavad. Meile, kommunikatsiooniinimestele, tundub õige tihti, et esimese asjana tuleb öelda, et teenindaja sai juba karistatud. Aga tegelikult klient ootab vabandust ja lubadust, et sa oled sama hea, nagu olid lubanud.“

Täispikas episoodis räägib Past, kuidas ta hindab praegust kommunikatsiooni- ja reklaamimaastikku ning miks on ta jäänud truuks kommunikatsioonivaldkonnale ega ole liikunud turundusse. Lisaks meenutab ta töötamist tsensuuri tingimustes ning selgitab, miks ta ei kipu enam suurte auditooriumide ees nalja tegema.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta augustis alustasime Emori taskuhäälinguga “Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.

Loe ka:
– Karin Veskimäe: kommunikatsioonijuht peab olema laua taga, kus otsuseid tehakse
– Hanna‑Liisa Ruul: kommunikatsioonis vali lahingud, kõike ei pea kommenteerima
– Hanna Turetski-Toomik: kommunikatsioon ei saa musta valgeks rääkida – see on vastuvõetamatu
– Marju Lauristin: kommunikatsiooni kaudu ei peaks asju liigselt lihtsustama
– Linnar Priimägi: kommunikatsiooniinimene peab tundma keskkonda, milles ta tegutseb