Kommunikatsioonijuhi roll ei ole olla ettevõtte peamine kõneisik, vaid tuua avalikkuse ette inimesed, kes oma valdkonda kõige paremini tunnevad, ütles Rail Balticu kommunikatsioonijuht Priit Pruul taskuhäälingu „Point“ värskes episoodis.

Ka Pruul ise püüab võimalusel kõneisiku rolli vältida. „Ma saan aru, et see on Lääne kultuuris mõistlik. Euroopa Liidul on oma spokespersonid (kõneisikud), USA-s samamoodi. Aga ma ei leia, et kui sa oled kommunikatsiooniekspert, siis sa peaksid olema suuvooder. Spokespersoni roll on lihtsalt katta inimesi, kes tegelikult peaksid rääkima. Ma teatud juhtudel teen seda, aga ma arvan, et pigem peaksid kommunikatsioonieksperdid lükkama ette spetsialiste.“

Sageli seostatakse kommunikatsiooni meediasuhetega, kuigi Pruuli sõnul moodustab see tööst vaid väikese osa. „Väga-väga suur osa meie tööst ongi töö kogukondade ja omavalitsustega. Minu jaoks on ääretult oluline, et me suudaksime hoida normaalseid suhteid vahetult nende inimestega, keda selle objekti ehitamine igapäevaselt kõige rohkem mõjutab.“ Seetõttu kaasab Rail Baltic inimesi võimalikult vahetult. „Me viisime kõikide lõikude lepingute sõlmimised kohapeale. Läksime päriselt Kohilasse, Sakku ja Rae valda,“ rääkis Pruul. Lisaks on kommunikatsioonikohustused kirjas ka töövõtjate lepingutes, näiteks peavad nad regulaarselt jagama infot ehituslõigul toimuva kohta ning avaldama ülevaateid kohalikes ajalehtedes.

Üks tõhusamaid kommunikatsioonivahendeid on Pruuli hinnangul hästi läbimõeldud sündmus. „See ei ole ainult meedia jaoks. See töötab sidusrühmade vaates, töötab sisekommunikatsiooni tööriistana ja tabab märki mitmes erinevas plaanis.“ Rahvusvaheliste ürituste korraldamisel tuleb arvestada ka kultuuriliste eripäradega. Pruul meenutas üht konverentsi korraldamisel saadud õppetundi. „Me saime kuupäeva paika, kõik oli välja reklaamitud ja siis saime aru, et olime pannud selle taevaminemispühale, mis on mujal Euroopas valdavalt vaba päev. Õnneks õnnestus meil paneliste siiski saada, aga nüüd me alati vaatame kalendrit, et inimesed saaksid kohale tulla.“

Juhtimises peab Pruul kõige tähtsamaks usaldust. „Juhina sa reflekteerid asju läbi iseenda, läbi selle, kuidas sina neid teed, ja sellest tuleb osata lahti lasta. Sa pead usaldama oma tiimi ja teadma, mis on nende võimekus, ning leppima teinekord, et nad teevadki asju teistmoodi. See ei tähenda ilmtingimata, et see oleks vale.“ Suurimaks ohuks peab ta liigset sekkumist. „Mikromanageerimine on minu jaoks täielik punane lipp. See on täielik dealbreaker (välistav asjaolu). Mida kogenum sa oled, seda vähem sa seda tahad.“

Kui avalikud peaksid olema turundajate ja kommunikatsioonijuhtide telefoninumbrid? Miks võib tehisaru võtta ülesandeid üle kiiremini turunduses kui kommunikatsioonis? Kuidas saavutada edu B2B-kommunikatsioonis ning millised õppetunnid võttis Pruul kaasa oma esimesest koondamisest ja varasematelt ametikohtadelt? Neile ja paljudele teistele küsimustele vastab Pruul täispikas episoodis.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta augustis alustasime Emori taskuhäälinguga “Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.

Loe ka:
– Hanna Turetski-Toomik: kommunikatsioon ei saa musta valgeks rääkida – see on vastuvõetamatu
– Hanna‑Liisa Ruul: kommunikatsioonis vali lahingud, kõike ei pea kommenteerima
– Kuidas insenerist sai kommunikatsioonijuht: „Hea kommunikatsioon ei sünni teiste arvelt“
– Kerly Randlane: hea juht loob võimaluse end taga rääkida
– Karin Veskimäe: Tallinna kuvand kõigub poliitiliste tuulte järgi, kuid vajab ühtset brändi