Heikki Sal-Saller: vahel tasub toote kommunikatsioon ehitada inimeste ümber
23.10.2026
23.10.2026
Sal-Saller on tegutsenud valdkonnas üle 30 aasta ning ütleb, et ajakirjanduse huvi sündmuste vastu on ajas muutunud. Pressikonverentse korraldatakse harvem ning lindi läbilõikamine ja nurgakivi panek ei meelita ajakirjanikke enam kohale. Küll aga tullakse hea meelega tehaste avamistele ja tehnoloogiasündmustele.
Ajakirjanduses pildile pääsemiseks soovitab Sal-Saller keskenduda uudsusele. „Peaaegu igast asjast on võimalik leida midagi uut ,“ ütleb ta. Kui toode või teenus on tavapärane, kuid selle taga olevad inimesed huvitavad, tasub tema sõnul kaaluda kommunikatsiooni ülesehitamist just inimeste ümber.
Endiselt toimib ka pressiteade, mis võiks mahtuda ühele A4-le. „Hääl peab olema positiivne, aga pressiteade ei tohi alata sõnadega „oleme rõõmsad teile teada andes“. See on tulnud inglise keelest ja ei tööta. Jutt peab olema sisuline,“ rõhutas ta. Samas lisas ta, et ühele pressiteatele ei tasu lootma jääda, sest tulemuste nägemiseks võib mõnikord kuluda terve aasta.
Kriisiolukorras soovitab Sal-Saller olla võimalikult avatud. „Räägi ausalt, kuidas asjad on.“ Ta on ka ise lahendanud olukorda, kus kütusevagun tuli rööbastelt maha. Sellistes hetkedes soovitab Sal-Saller määrata kindlad kõneisikud ja rollid, selgitada juhtunut ning rõhutada, et inimestele ohtu ei ole.
Rääkisime ka riigihangetest, milles osalemist ei pea Sal-Saller eriti mõistlikuks, sest tunnihinna osakaal on tema hinnangul hindamisel liiga suur. Rohkem peaks keskenduma tööle ja kvaliteedile. „Minu arust võiks hindamisel olla portfoolio, näidistöö või mõtete kirjeldus A4-l.“ Sama soovitab ta ka erasektorile: „Võtke välja kolm pakkujat, kelle töö teile kõige rohkem meeldib, ja kohtuge nendega. Ega PowerPoint ei tee ise midagi, inimesed teevad.“
Muide, pärast keskkooli õppis Sal-Saller kutsekoolis hoopis televiisoreid remontima ja alustas tööelu teleriparandajana. Hiljem õppis ta Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas ning on töötanud reklaamimüüja, ajakirjaniku ja tegevtoimetajana. Samuti on ta tegutsenud Kontuur Disainis, olnud Tallinna Kaabeltelevisiooni turundusjuht ning töötanud PR-firma Arcturus konsultandina.
Hiljem otsustas ta hakata ettevõtjaks. „Mõtlesime, et tahaks ise teha. Mina, Toomas Kään, Ott Lumi ja Mart Riikoja istusime ühel õhtul ja otsustasime, et teeme oma firma. Ja tegimegi.“ Nii sündis kommunikatsiooniagentuur In Nomine. Nimi pärineb ladina keelest ja tähendab kellegi või millegi nimel.
Ettevõtluses kehtib Sal-Salleri sõnul ütlus, et alati ei minda edasi kõigi nendega, kellega alustati. Nii ongi tänases ettevõttes jäänud partneriteks tema ja Toomas Kään. Nende 25-aastase koostöö taga on Sal-Salleri sõnul teadmine, et teineteisele saab alati kindel olla, ning väikesed erinevused, mis aitavad teineteist täiendada.
Mis aga juhtub kommunikatsioonimaastikul järgmise kümne aasta jooksul? Kuidas kasutab Sal-Saller tehisaru ja kui tihe on konkurents kommunikatsioonivaldkonna ametikohtadele kandideerimisel? Lisaks kuuled, miks häirib teda sõna „reklaam“ ja miks eelistab ta lühivideote asemel pilte. Räägime ka Sal-Salleri suurest kirest autode, tehnika ja kellade vastu ning Anne Veski kontserdi korraldamisest.
Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):
2024. aasta novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu „Point“ lisasaatega „Point+“, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.
Loe ka:
– Karina Loi: uudiskünnise ületamine on muutunud keerulisemaks
– Kaja Sepp: ajakirjanik ei ole vastaspool, vaid partner
– Marko Paloveer: meediaga tasub suhelda ka siis, kui endal midagi vaja pole
– Priit Hõbemägi: jama korral on halvim variant tõmmata tekk üle pea ja end varjata
– Aune Past: kommunikatsioon on jõudnud ajaloolisse murdepunkti
– Rain Teimann: AI‑agentidega loodud agentuur võiks olla Eesti järgmine edulugu
– Janek Mäggi: kes ainult riske näevad, need kaugele ei jõua
– Kadri Lainas: ettevõtjaks olemine on otsus, igaüks ei taha seda raskust kanda
Balti regiooni juht, Emor
On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.