„Point+“ taskuhäälingus käis külas kommunikatsioonibüroo Versa partner Marko Paloveer, kes tunneb meediat nii ajakirjaniku kui ka suhtekorraldaja vaatenurgast. Enne agentuuritööd töötas ta Postimehes, Kalev Meedias ja Filmimehes ning juhtis TV3 uudistetoimetust.

Meediaga suheldes peab ettevõte Paloveeri sõnul olema avatud. „Avatus on tegelikult see, mis aitab äri kasvatada. Kui sa oled meedia jaoks olemas ainult siis, kui sul on midagi vaja, aga mitte vastupidi, siis sa ei ole edukas. Ma olen olnud teisel pool nii kaua, ma tean,“ sõnas ta. Sama kehtib ka kriisiolukorras. „Kui sa oled olemas, räägid ära, tunnistad ettevõtte viga, kui seal midagi on, siis sa saad selle teema oluliselt paremini ja kiiremini maha. Sa saad ka iseenda jaoks selle hingelt ära. See on kindlasti üks soovitus. Tõsi, sa ei saa alati kõikidest asjadest rääkida ja ei ole ka vaja, aga see ongi see koht, kus kommunikatsioonijuht või agentuur saab appi tulla. Sa ei saa ega tohiks seda vastutust vältida.“

Paloveeri sõnul võiksid väljaanded ja ajakirjanikud oma vaateid ausalt väljendada. „Ilmselt on Eestis kaks leeri: ühed ütlevad, et see on lubatud või seda võiks teha, teised ütlevad, et mitte. Mina pooldan seda, et kui sul kanali või ajakirjanikuna on vaated, siis ütle selgelt välja. Seda ei pea varjama. Meil kõigil on omad eelistused. Kui lugeja teab seda, siis ta saab selle sinna võrrandisse panna. Kui varjad, siis ta ei saa ise otsustada, kas see, mida ma loen, on ajupesu, propaganda või tõsi. USA toimetused on väga hea näide: ei saa öelda, et nad oleks halvad, inimesed teavad ja teevad oma lugejavalikud,“ kõneles ta.

Pärast aastaid ajakirjanduses kutsuti Paloveer tööle kommunikatsioonibüroosse Hamburg & Partnerid – valdkonda, mille ta oli varem enda jaoks välistanud. „Ülikooli algusaastatel tegin jala peale ühe tätoveeringu. Mõtlesin, et kui mul kunagi tekib soov minna ajakirjandusest suhtekorraldusse, siis vaatan seda ja mõtlen, et ma ei anna alla. Missioonitunne oli nii suur,“ rääkis ta. „Aga meediamaastik muutus nii palju, et mul tekkis rahulolematus. Ma nägin, et ma ei saa muutuste vastu võidelda. Kui ma kunagi ütlesin, et ma ei lähe suhtekorraldusse, siis nüüd ma vahel vaatan seda tätoveeringut ja mõtlen, et võiks lasta ümber teha,“ ütles ta muiates.

Paloveer ei pea ajakirjandust ja suhtekorraldust vastandlikeks. „Ma ei vaata seda kui teist poolt. Me kujundame tegelikult ühist meediavälja. Kui küsida, kas inimesed saavad ajakirjandusest tulla suhtekorraldusse ja tagasi minna, siis ma ei näe siin probleemi.“

Pärast ligi kaheksat aastat Hamburg & Partnerites tundis Paloveer, et vajab muutust, ning asutas koos Mihkel Lendokiga kommunikatsioonibüroo Versa. Nüüd on eesmärk jõuda kümne aastaga miljoni euro suuruse aastakäibeni. „Kommunikatsiooniturul, ma arvan, et see miljon võiks olla sihuke näitaja.“

Kuidas kujundada ettevõtte töötajast arvamusliider ja tunda end kaamera ees enesekindlamalt? Kuidas luua võõra vestluspartneriga kiiresti usaldus ning mida võiks tänane ajakirjandus teha teisiti? Sellest ja paljust muust räägib Paloveer täispikas episoodis.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu „Point“ lisasaatega „Point+“, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.

Loe ka:
– Priit Hõbemägi: jama korral on halvim variant tõmmata tekk üle pea ja end varjata
– Kaja Sepp: ajakirjanik ei ole vastaspool, vaid partner
– Hanna‑Liisa Ruul: kommunikatsioonis vali lahingud, kõike ei pea kommenteerima
– Kristi Reiland: kommunikatsioonijuhi uks peab olema alati avatud
– Indrek Soom: soovisin algusest peale teha teistsugust agentuuri