Madis Ots: Eesti loovus ei jää maailma tippudele kuidagi alla

13.08.2026

Kui võrrelda Eesti agentuure maailma tippudega, siis ei jää meie loovus kuidagi varju, leidis loovagentuuri Salama kaasasutaja ja loovjuht Madis Ots „Point+“ uues osas.

Ots hindas tänavu reklaamimaailma ühe olulisema loovusfestivali Cannes Lionsi žüriis üle 200 välireklaami. „Väga lühidalt kokku võttes peab olema super idee ja super teostus. Tase oli väga hea, aga tippude tipud olid paremad,“ ütles Ots. „Kui vaadata neid tipptöid, siis ei ole mitte ühtegi põhjust öelda, et Eesti loovagentuurid ei suudaks seda teha.“

Reklaamimaailma Oscariteks kutsutud festivalil osalemine ei tähenda Otsa sõnul ainult tööde hindamist ja auhindade jagamist, vaid annab võimaluse luua uusi kontakte. „On inimesi, kes ei ostagi festivalipassi, sest kõik nende tööks vajalikud kohtumised toimuvad täpselt üle tee hotellis ja restoranis,” tõi ta näite.

Ots teadis juba noorena, et soovib siduda tuleviku reklaamiga. „Mul on üks lapsepõlvemälestus, kus perekonna vanemad liikmed vaatasid Soome televisiooni. Kui minult küsiti, mis minu lemmiksaade on, siis mina ütlesin, et reklaam. See oli väga huvitav saade. See algne pisik tuli sealt,“ meenutas ta. Hiljem käis Ots töövarjuks Eesti esimestes reklaamiagentuurides ning õppis Tallinna Ülikoolis reklaami ja imagoloogia erialal. Ülikooli ajal töötas ta agentuuris Vatson & Vatson ning hiljem Brilliantis, Newtonis ja Creative Junioris. Kaheksa aastat tagasi asutas ta koos abikaasaga agentuuri Salama.

„Mulle lihtsalt kuidagi tundus, et nüüd on õige hetk. Esimesed korrad, kus see minu jaoks mingilgi moel lauale tuli, oli kui erapooletud inimesed küsisid, miks sa ei ole juba teinud, millal sa teed,“ meenutas ta. Ka agentuuri nimi on seotud Soomega. „See on viisakas kummardus Soome reklaamile, kust see huvi alguse sai. „Salama“ on soome keeles „välk“.“

Salama teeb kampaaniaid ka Eesti Lastefondile. Ots leiab, et keerulise teema puhul ei piisa lihtsalt üleskutsest „anneta“. „Seda valu tuleb ikkagi ühel või teisel kujul näidata,“ ütles ta. „Meie oleme tõmmanud väga selge piiri: me ei dramatiseeri asju ebarealistlikult üle, vaid näitame elu selliselt, et inimene ei vaataks sellest mööda.“ Otsa sõnul võivad raskes seisus lapsi kujutavad kampaaniad olla valusad või ebamugavad, kuid just see aitab inimestel mõista, miks neid vaja on.

Hea kliendi- ja agentuurisuhe sõltub Otsa hinnangul sellest, kuidas mõlemad pooled oma rolli näevad. Koostöö ei peaks olema võitlus, kus kumbki pool tekki enda poole sikutab, vaid võimalus olla aus, küsida ja kaasa mõelda. „See on puhtalt inimeste äri, nad peavad klappima. Ja kui sa leiad, et pead selles töises rollis olema selline, milline sa tegelikult ei ole, siis see on kohutavalt kehv,“ tõdes Ots.

Tehisarust rääkides märkis saatekülaline, et kuigi sellest kõneldakse palju, ei ole AI veel jõudnud sinnamaale, et suudaks reklaamimaailmas kõike teha. „Küllap on see aja küsimus, aga isegi kui ta suudaks seda teha, ei pruugi see olla kiirem ega odavam. Ta on tööriist nagu Photoshop ja annab eelise igaühele, kes teda mõistlikult kasutab. Ma arvan, et keegi ei tea, mis ta lähiaastatel teeb, aga kui tahta seda nimetada revolutsiooniks, siis tuleb see mõne aasta jooksul.“

Täispikas episoodis räägib Ots veel Eesti Pandipakendi, taarausu ja peapiiskop Urmas Viilmaga seotud kampaaniast, Cannes Lionsi tööde hindamisest, headest ideedest ja reklaamireeglite rikkumisest. Juttu tuleb ka legendaarse koomiksi „Pesakond“ sünnist, mustast huumorist ja esimesest Kuldmunast.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu „Point“ lisasaatega „Point+“, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.

Loe ka:
– Magnus Lužkov: Eesti agentuuride tööd on Saksamaalgi tipptasemel
– Pärtel Vurma: Eesti disain on tasemel, kuid õhus on väike mure
– „Raha ei jagu.“ Ants Lusti: konkurents Eesti agentuuride vahel on muutunud tihedamaks
– Madis Laas: kõigil tuleks pürgida Eestist väljapoole
– Alvar Jaakson: küsida tuleb nii palju, kui ollakse valmis maksma
– Margus Klaar: miks me turunduses sageli valet probleemi lahendame?