Konkurents Eesti agentuuride vahel on muutunud oluliselt tihedamaks, leidis „Point+“ uues episoodis brändikonsultant ja Creative Unioni nõukogu esimees Ants Lusti.

Kui 1990. aastatel oli agentuuri loomisel suurimaks takistuseks teadmiste, kogemuste ja ressursside puudus, siis täna on turule sisenemise barjäär Lusti sõnul oluliselt madalam. „Ülikonkurents on tekkinud. Tegijaid on lihtsalt nii palju, et kõik tõmbavad üksteiselt tekki maha ja raha ei jagu piisavalt. Stardijoonel on nii palju tegijaid ja neid tuleb kogu aeg juurde. Seda pirukat ei suudeta enam ära jagada,“ kirjeldas Lusti.

Suurima surve all on tema hinnangul loovagentuurid, sest tehnoloogia areng ja uute töövahendite kättesaadavus muudavad turule sisenemise veelgi lihtsamaks. Kommunikatsiooni- ja meediaagentuuride puhul on sisenemisbarjäär kõrgem, kuna see eeldab rohkem varasemat kogemust, märkis ta.

Samas on viimastel aastatel on mitu Eesti loov- ja disainiagentuuri oma tegevuse lõpetanud. Lusti sõnul on selle taga mitu põhjust. Ühelt poolt on tellijate, sealhulgas riigihangete korraldajate ootused sageli madalamad kui loovtöö tegelik väärtus. Teisalt muutis koroonapandeemia viisi, kuidas agentuurid oma ideid esitlevad ja müüvad. Kui varem sai agentuur kliendiga kohtudes oma lahendusi põhjalikumalt selgitada ja väärtust põhjendada, siis veebikeskkonnas muutus otsustamine Lusti sõnul rohkem hinnavõrdluseks. „Kui me muidu võitsime konkursse ka kaks korda kõrgema hinnaga, siis koroonaga kadus see ära.“

Agentuuride ekspordipotentsiaal sõltub tugevatest brändidest

Eesti agentuuride võimalusi välisturgudel hinnates tõi Lusti välja, et edu ei sõltu ainult agentuuridest endist, vaid ka sellest, kui palju on Eestis tugevaid rahvusvahelisi ettevõtteid, kellega koos laieneda. „Soomlased on edukalt eksportinud oma brände. Fazeri, Neste, Pauligi ja paljude teiste ettevõtete tooteid võib leida Tšiilist, Santiago lennujaamast. Agentuurid on kasvanud hiiglaslikeks, sest nad on võtnud suured võtmekliendid kaasa ka teistele turgudele. Meil ei ole neid ettevõtteid, kellega koos lennata. Meil ei ole oma Nestesid,“ rääkis ta.

Juhtimises ei pea Lusti oluliseks töötajate pidevat jälgimist, vaid nende võimet ise oma tööd juhtida. „Mind juhina ei huvita, kui kaua keegi midagi teeb. Kui sa pead kaikaga kogu aeg kannul käima ja näpuga järge ajama, siis on juba midagi väga valesti. Sa teed juba teise inimese tööd ja sekkud kuhugi, kuhu sa üldse ei peaks sekkuma.“ Organisatsioon toimib paremini siis, kui inimesed liiguvad ühise eesmärgi poole. „Kui inimesed on õiged, nad istuvad õiges bussis, see buss on õigel suunal ja liigub õigel kiirusel, siis ei ole formaalset juhtimist vaja, vaid kõik toimib iseenesest.“ Oluline on kolleege usaldada. „Mul on täna inimesed selle põhimõtte järgi, et nad ise kontrollivad ennast kui ressurssi, panustavad seda nii palju, kui tahavad ja see minusse ei puutu,“ sõnas Lusti.

Mida võiks õppida Tesla kommunikatsioonist? Kuidas jõudis Lusti poeg Chicago agentuuri strateegiks ja milline roll oli selles Lustil endal? Samuti tuleb juttu sellest, kui palju liigub Eesti reklaamiturul rahvusvahelist raha ning kui head partnerid on vabakutselised. Lisaks vaatab Lusti tagasi oma värvikale karjäärile, kuhu on mahtunud palju näitlemist, modellitööd, Carmen Kassi juhendamist ja ka tööd tuumaelektrijaamas. Muide, Lusti on saanud elu jooksul ka pakkumise, millest tal oli võimatu keelduda. Mis see oli? Vastust kuuled täispikas episoodis.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu „Point“ lisasaatega „Point+“, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.

Loe ka:
– Madis Laas: kõigil tuleks pürgida Eestist väljapoole
– Margus Klaar: miks me turunduses sageli valet probleemi lahendame?
– Pärtel Vurma: Eesti disain on tasemel, kuid õhus on väike mure