Emori taskuhääling „Point“ alustab uuenenud formaadis! Saates võtame luubi alla päevakajalised teemad, otsime vastuseid ühiskonnas olulistele küsimustele ning aitame Emori uuringute abil mõista, mis meie ümber toimub ja kuhu oleme teel. Külas käivad uuringueksperdid, teadlased ja erinevate valdkondade praktikud. Saadet juhib Melissa Mariel Korjus.

Esimeses saates arutame, mida on II pensionisamba reform viie aastaga muutnud ja mida võib II sambast lahkumine tähendada tulevikus. Külas on Emori uuringuekspert Aivar Voog ja finantskäitumise uurija Heidi Reinson.

Miks inimesed II sambast lahkusid?

II sambast on lahkunud ligi 40% kogujatest, kuid Reinsoni sõnul sooviks neist umbes 30–40% sambaga taas liituda. Tema hinnangul ajendas inimesi lahkuma eelkõige usaldamatus pensionifondide ja riigi vastu. Sagedamini lahkusid madalama haridustasemega ja vene keelt kõnelevad inimesed. Ühe põhjusena näeb Reinson ka vähest põlvkondadeülest investeerimiskogemust. Voogi sõnul mõjutas otsust samuti 1990. aastate halb kogemus, kui paljud kaotasid suure inflatsiooni tõttu oma säästud.

Esimese väljamaksete laine ajal kasutati umbes kolmandik pensionirahast laenude tagasimaksmiseks ja viiendik tarbimiseks. „Üllataval kombel oli aasta pärast esimest väljamaksete lainet pool rahast inimestel endiselt arvelduskontodel. See ka peegeldab usaldamatust,“ tõdes Reinson.

Üle 100 000 inimese suurendas II samba sissemakset

Külaliste hinnangul suurendas reform konkurentsi pensionifondide vahel ja kasvatas inimeste huvi investeerimise vastu. Reinsoni andmetel on üle 100 000 inimese suurendanud oma II samba sissemakset 2%-lt 4%-le või 6%-le. Voogi andmetel investeeris väljavõetud raha edasi umbes 5% inimestest.

Kas pensioniraha väljavõtmine oli õige otsus, sõltub Reinsoni sõnul iga inimese olukorrast. „Paarikümne aasta pärast võib nende vahel, kellel on ainult esimene sammas, ja nende vahel, kellel on olnud terve karjääri jooksul esimene, teine ja kolmas sammas, tekkida päris suur pensionilõhe. See võib tekitada uut usaldamatuse lainet,“ hoiatas ta.

Reformi eestvedanud Keskerakond, EKRE ja Isamaa ei saanud sellest Voogi sõnul poliitilist kasu. „Kui vaadata 2023. aasta valimistulemusi, siis need kolm erakonda kõik kaotasid, võrreldes 2019. aastaga. Poliitilist kapitali sellega ei võidetud,“ ütles ta.

Eesti pensionireform rahvusvahelises võrdluses

Sarnaseid reforme on tehtud ka Lõuna-Aafrika Vabariigis, Austraalias, Tšiilis, Ühendkuningriigis ja Uus-Meremaal. Ühendkuningriigis saab osa rahast välja võtta alates 55. eluaastast, Austraalias ja Uus-Meremaal aga kindlatel tingimustel, näiteks esimese kodu ostmiseks. „Selline variant, nagu Eestis läbi läks, et sa pead võtma välja kõik või mitte midagi, ükskõik mis vanuses, on ikka päris radikaalne. Sellist asja mujal maailmas ei ole tehtud ja ma arvan, et ei tehtagi,“ ütles Reinson.

Selle aasta algusest saab pensioniraha kahe aasta jooksul maksuvabalt välja võtta ka Leedus. „Raha väljavõtmine oli meeletu. Teises sambas vähenes summa 10,6 miljardilt 5,3 miljardi euroni. See suurendab nõudlust ja põhjustab suuremat inflatsiooni,“ kirjeldas Voog. Kui varem oli Leedu inflatsioon Eesti omast madalam, siis aasta alguses ületas see Voogi sõnul 4%. Erinevalt Eestist ei liideta Leedus noori enam automaatselt II sambaga.

Kas tulevased pensionärid on tänastest rikkamad või vaesemad ja millele peaksid mõtlema need, kes kaaluvad II sambaga taasliitumist? Sellest ning levinud pensionimüütidest ja hirmust jääda lähedastele koormaks kuuled juba täispikas episoodis.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

Loe ka:
– Eestlaste rahatarkus on paranenud: suurim muutus toimus hoiakutes
– Säästmist peetakse oluliseks, ent säästjate osakaal pole kasvanud
– Heidi Reinson viib meid müksamismaailma
– 84% II pensionisamba omanikest kavatseb sellega jätkata
– Pool aastat pensionireformi: II sambast lahkujad usaldavad vähem ja on valmis rohkem riskima