Emori värske tervishoiu ja patsiendikäitumise uuring näitab, et digilahendused ja telefoni teel pakutavad teenused on saanud tavapäraseks osaks tervisemurede lahendamisel. Samal ajal tunnetab üle poole Eesti elanikest, et peab oma ravi ise koordineerima.

75% Eesti elanikest nõustub, et digilahendused teevad tervishoiu lihtsamaks ning maa-asulates ulatub nõustujate osakaal 79%-ni. Samas tunneb 59% elanikest, et peab oma ravi erinevate osapoolte vahel ise koordineerima. „Seega osutab uuring kahele paralleelsele arengule: digilahendused on omaks võetud, ent järgmine oluline arengukoht on erinevate teenuste ja ravietappide parem sidumine,“ ütleb Emori uuringuekspert Kaisa Esko.

Viimase aasta jooksul on 74% Eesti elanikest kasutanud Terviseportaali (sh digiregistratuuri). Enim on portaali kasutanud noored, naised ja eestlased. Märkimisväärne on ka perearstikeskuste e-lahenduste kasutus: e-Perearstikeskust on aasta jooksul kasutanud 29% ning Perearst24 lahendust 18% elanikest. Nende teenuste kasutus sõltub sellest, millise lahenduse on konkreetne perearstikeskus kasutusele võtnud.

Emori uuringu tulemused täiendavad Euroopa Komisjoni 2024. aasta e-tervise võrdlust, milles Eesti sai elanike elektroonilistele terviseandmetele juurdepääsu küpsuse eest 98 punkti sajast ning kuulus Euroopa Liidu esikolmikusse. Komisjoni näitaja mõõtis eelkõige teenuste olemasolu, andmekategooriaid, ligipääsutehnoloogiat ja kaetust, mitte elanike tegelikku kasutuskäitumist.

„Meie uuring lisab sellele kasutajavaate: kõrge digiküpsus väljendub ka igapäevases kasutuses,“ kommenteerib Kaisa Esko. „Digikanalite väärtus ei seisne selles, et kõik terviseküsimused tuleks lahendada eemalt. Pigem annavad need võimaluse valida, millise kanali kaudu oma murega abi saada, arvestades ka inimeste transpordivõimalusi, ajalist ressurssi ja eelistatud suhtlusviisi.“

Üks oluline võimalus saada tervisenõu distantsilt on perearsti nõuandeliin 1220. Seda on viimase aasta jooksul kasutanud viiendik elanikest ning neist 71% jäi teenusega rahule. Nõuandeliini on enam kasutanud Eesti linnade elanikud.

Terviseküsimustes on tehisintellekti kasutanud 42% elanikest, kuid tehisarupõhist tervisenõustamist usaldab vaid 23%. „See vahe näitab, et inimesed katsetavad uusi tööriistu, ent ei võrdsusta nende mugavust meditsiinilise usaldusväärsusega. Ettevaatlik suhtumine on põhjendatud: tehisaru võib aidata infot mõtestada, kuid ei asenda kuidagi tervishoiutöötaja professionaalset hinnangut,“ märgib Kaisa Esko.

Emor viib Eesti tervishoiu ja patsiendikäitumise uuringut läbi igal aastal juunikuus. Uuringus kaardistatakse haiglate ja kliinikute kuvandit ning inimeste üldisi hoiakuid ja käitumist tervishoiusüsteemis. Tänavu viidi uuring läbi veebi teel 10. juunist 17. juunini, selles osales 1051 Eesti elanikku vanuses 16–74 aastat. Valim on esinduslik samas vanuses Eesti elanikkonna suhtes.

Tahaksid rohkem teada? Ligipääsu värsketele andmetele saad osta meie e-poest.

Kuula ka intervjuud Kaisaga Kuku raadio hommikuprogrammis ja Raadio 2 hommikuprogrammis.