Emor alustab taskuhäälingu „Point“ uue saatega „Nädala pulss“. Alates tänasest analüüsivad turunduslektor Alar Pink ja Emori uuringujuht Aivar Voog igal nädalal olulisemaid sündmusi ja arenguid. Emori ja Stationi koostöös valmiva saate läbiv joon on Eesti inimeste kindlustunne, mille kõrval võtame luubi alla ka ühiskonnas toimuva ja meedias kõlapinda saavad teemad.

Voogi sõnul on Eesti inimeste kindlustunne paranenud. Kui eelmise aasta keskpaigas oli see skaalal –100 kuni +100 umbes –35, siis praegu on see –16. „See on oluline tõus, kuid võrreldes lõunanaabritega on see oluliselt madalam. Seal on kindlustunne olnud juba 2023. aasta suvest oluliselt kõrgem kui Eestis,“ märkis Voog. Tema hinnangul võib headest aegadest rääkida siis, kui kindlustunne jõuab nulli lähedale.

Suurem osa elanikkonnast eelistab Voogi sõnul konservatiivsemaid erakondi. „Kui vaadata suurt pilti ja jaotada elanikkond jämedalt kaheks, siis selliseid, kes on rohkem avatud muutustele, liberaalsema maailmavaatega elanikke on ligi 40% ja pigem konservatiivse, alalhoidlikuma ellusuhtumisega ligi 60%. Võrreldes üheksakümnendate ja nullindate algusega on muutustele avatud segmendi osakaal tasapisi vähenenud.“

Erakondade reitinguid kommenteerides leidis Voog, et septembris võib Isamaa ja sotsiaaldemokraatide toetus mõnevõrra langeda, samal ajal kui Keskerakonna ja EKRE toetus tõusta. Reformierakonna toetust võivad tema hinnangul mõjutada valitsuse muutumine vähemusvalitsuseks ning relvahankega seotud skandaalid. „Kui Isamaa ja Reformierakond langevad, siis see on võimalus parempoolsetele,“ märkis Voog.

Heremil on kaitseministriks asudes tugev usalduskrediit

Muu emakeelega valijate seas on Keskerakond toetust kasvatanud. „See protsent on seal parematel kuudel üle 70, nõrgematel kuudel natuke alla 70, aga igal juhul üle 60 protsendi. 2023. aastal oli see protsent alla 40,“ märkis Voog. „Teised erakonnad tunduvad nende (muu emakeelega valijate – toim.) jaoks liiga ebamäärased või ei väljenda neid väärtusi, mida nemad ootavad. Seal konkurentsi ei ole.“

Ametist lahkuva kaitseministri Hanno Pevkuri usaldusväärsusest rääkides tõi Voog esile, et kuna see on kujunenud pika aja jooksul, ei pruugi lühiajalised skandaalid seda kuigi palju mõjutada. „Tavaliselt need skandaalid, mis on lühiajalised, mõjuvad ka lühiajaliselt. Pikalt kogutud mainekapitali need ei kuluta. Aga sõltub muidugi skandaali jätkuvusest. Kui see kestab väga pikka aega, siis kindlasti ilmneb seal mingi oluline mõju.“ Septembris mõõdab Emor ka tulevase kaitseministri Martin Heremi usaldusväärsust. „Eelduslikult ma arvan, tulenevalt sellest, mis positsiooni ta on omanud, on ta saanud hästi tugeva usalduskrediidi. Lähtepositsioon on tema puhul kindlasti hea,“ sõnas Voog.

Täispikas osas räägime veel sellest, kuidas mõjutab uute ministrite kaasamine valitsuse üldist usaldusväärsust ning milliseid uusi esinumbreid võivad erakonnad riigikogu valimisteks kaasata. Arutame ka, milliseid kandidaate saadab poliitikas edu ning miks on Eesti erakonnad nihkunud üha enam poliitilise skaala keskmesse.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

Septembris 2026 uues formaadis alustav “Point+” on iganädalane saade, kus turunduslektor Alar Pink ning Emori uuringujuht Aivar Voog analüüsivad nädala olulisemaid sündmusi ja arenguid. Emori ja Stationi koostöös valmiva saate läbiv joon on Eesti inimeste kindlustunne, mille kõrval võtame luubi alla ühiskonnas toimuva ja meedias kõlapinda saavad teemad.