Miks on Eesti kuvand Soomes nii hea? Nils Kajander teab vastust
10.09.2026
10.09.2026
„Peale taasiseseisvumist on siin hakatud põhimõtteliselt kõike tegema nullist ja see ongi võimaldanud teha asju kohe nii, nagu need peaksid töötama. Mõned asjad on tehtud kiiremini ja nutikamalt. Eesti e-riik on väga hea näide,“ rääkis ta. „Kui midagi ei ole, peab mõtlema, kuidas me selle teeme, ja siis on tehtud,“ iseloomustas Kajander eestlaste suhtumist. „Ma arvan, et sellepärast vaatavad Soomes paljud inimesed, kui hea Eesti imago on. Kui palju on positiivset rääkida. Üks suur tegur on see, kuidas Eestis on kõik nii dünaamiline ja kõik juhtub nii ruttu.”
Ka Eesti agentuuride tase on Kajanderi hinnangul arenenud ja jõudmas Soome agentuuridele järele. Samas võiksid eestlased olla turunduses veelgi julgemad. „Ebaõnnestumise hirm on,“ kirjeldas ta praegust olukorda. „Kõige edukamad turundusjuhid on need, kes on kõige julgemad ja võtavad riske. Kui sind natukene ei hirmuta see, mida sa oled tegemas, siis põhimõtteliselt what is the point (mis mõte sellel on – toim.),“ lausus ta.
Välisturgudele laieneda soovitavatel agentuuridel soovitab Kajander võtta eeskuju Soomest. „Soomes oli agentuuride ja klientide jaoks suht tavapärane, et agentuurides töötavad välismaalased,“ tõi ta näite. „Mitmekülgsus, erinevad kogemused, huvid ja arusaamad – see kõik on hästi-hästi suur rikkus. Mina usun, et loovtöös ja ideedes on suur osa sellel, kuidas sa ühendad erinevaid mõtteid uuel viisil. Mida rohkem sul on erinevaid mõtteid, seda parem. Isegi kui inimesed on samast rahvusest, aga neil on erinev taust, on see suur rikkus.“
Juttu tuli ka sellest, miks Rootsi ettevõtted võtavad välisturgudele laienedes sageli kaasa koduagentuurid, kuid Eestis ja Soomes tehakse seda harvem. Kajanderi sõnul on küsimus enesekindluses. „Eestlased ja soomlased teavad, kes ruulib. Seal on usk endasse,“ selgitas ta.
Tema sõnul on soomlaste enesekindlust aidanud kasvatada näiteks Nokia, jäähoki maailmameistritiitlid ja Cannes’i Lõvid. „Soome agentuuridel tegelikult läheb Cannes’il hästi ja juba on ootused, et sealt saadakse auhindu. Sellise edu kaudu tuleb ka enesekindlus.“
Eesti tugevuseks peab Kajander inimesi, kes töötavad rahvusvahelistes ettevõtetes või on nende osanikud. Enesekindlust aitaks tema sõnul tõsta see, kui tooksime nende saavutusi julgemalt esile ja mainiksime kohe alguses, et edukad tegijad on just eestlased. „Sealt tekibki see enesekindlus.“
Disainist rääkides märkis Kajander, et hea disainer oskab oma lahenduse mõtet ja eesmärki selgitada. „Maailmas on palju tippdisainereid, kes ei oska oma töödest üldse rääkida. Asi ei ole ainult heas disainis, vaid sellel peab olema eesmärk ja äriline ülesanne. Hea disainer peab oskama presenteerida ja rääkida, miks ta midagi teeb. Ma olen seda disaineritelt alati nõudnud.“
Muide, enne Eestisse kolimist oli Kajander kindel, et ei lahku kunagi Helsingist. Täispikas episoodis räägib ta, mis tõi ta lõpuks Eestisse ja millal ta tunneb end rohkem eestlase kui soomlasena. Juttu tuleb ka ettevõtjaks hakkamisest ja loovettevõtte juhtimisest. Praegu töötab Kajander ka Abu Dhabi ja Dubai klientidega ning episoodis räägib ta lähemalt, miks mõni klassikaline turundusvõte seal kultuuriruumis üldse ei toimi.
Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):
2024. aasta novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu „Point“ lisasaatega „Point+“, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.
Loe ka:
– Madis Ots: Eesti loovus ei jää maailma tippudele kuidagi alla
– Pärtel Vurma: Eesti disain on tasemel, kuid õhus on väike mure
– Madis Laas: kõigil tuleks pürgida Eestist väljapoole
– Magnus Lužkov: juhid peaksid küsima turunduselt, miks me nii ettevaatlikud oleme
– „Palun näpista mind.“ Kuidas eestlasest turundaja Liina Kähri tegi Soome liha Hongkongis tuntuks
– Margus Klaar: miks me turunduses sageli valet probleemi lahendame?
Juhataja, Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.