Meediareklaamiturg tegi mullu jõulise kasvu
19.02.2018
19.02.2018
Eesti meediareklaamiturg kasvas eelmisel aastal võrreldes tunamullusega kaks korda kiiremini ehk kolm protsenti, selgub Kantar Emori värskest uuringust. Enim kasvasid suhtarvuliselt reklaamiinvesteeringud raadiosse, internetikanalitesse ja otsepostitustesse.
Koos otsepostitustega ületas Eesti meediareklaamiturg 100 miljoni euro piiri, mis teeb 77 eurot elaniku kohta ja püsib näitaja juures 0,45 protsenti SKPst. Suurima osa reklaamirahast saab televisioon (25%), internet (20%), ajalehed (17%) ja välimeedia (15%).
Kantar Emori Balti regiooni juht Margo Veskimägi ütles, et enim kasvasid mullu suhtarvuliselt reklaamiinvesteeringud raadiosse, internetti ja otsepostitustesse. „Lisaks välimeediale ja otsepostile kujunes teiste meediatüüpide jaoks parimaks 2017. aasta viimane kvartal, nii näiteks ei ole ajalehtede turul olnud kvartaalset kasvu enam kui kaks aastat, aga nüüd see juhtus,“ lausus ta. „Internet naasis kahekohaliste kasvunumbrite juurde ja ka teleturul tõi teine poolaasta enam kui 3,5-protsendilise kasvu.“
Veskimägi kinnitusel polnud heade tulemuste ainsaks põhjuseks oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste valimised, ehkki nende mõju küündis kolmandikuni teisel poolaastal reklaamiturule lisandunud rahast. Tublit kasvu näitasid ka mitmed teised sektorid nagu mööbel, autod ja jaekaubandus. Suurematest tooteharudest kasvas peaaegu kahekordseks kütte- ja määrdeainete meediareklaam.
Meediareklaami mahud vähenesid isikliku hügieeni ja kodukaupade, aga ka nii alkohoolsete kui ka mittealkohoolsete toodete vallas – siin vähendas enamik suuremaid reklaamijaid panuseid. Mõned ujusid siiski ka vastuvoolu – GlaxoSmithKline’i, Colgate-Palmolive’i kõrval tegid seda ka piiriäärsed alkoholikauplused.
Kui vaadata meediakanaleid kokku – välja arvatud otsepost –, on kolm suurimat reklaamijat Eestis Telia, Elisa (sh Starman) ja Selver. Rahvusvahelistest reklaamijatest on Eestis suurim tegija Reckitt Benckiser. Enim panustavad aga otsepostitustesse jaekaubandusketid Coop, Selver, Maxima ja Rimi.
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.