Tööotsijad võtavad ettevõtetega üha sagedamini ühendust ka siis, kui sobivat töökuulutust parasjagu üleval ei ole. Samas teatud spetsiifilisematele ametikohtadele on endiselt keeruline inimesi leida, märkisid juunis Emoris toimunud tööandjate maine uuringu tulemuste tutvustamise üritusel mainekamate tööandjate esindajad.

Paneelarutelus osalesid Tallinna Lennujaama personalijuht Anneli Lille, LHV personalijuht Katri Jürine, teaduskeskuse AHHAA büroojuht-personalispetsialist Mari Luhaäär ning Emori töötajakogemuse juhtekspert Mari-Liis Eensalu. Arutelu juhtis ajakirjanik Indrek Lepik.

Vastates küsimusele, kas Eestis on tööturg praegu töövõtja või tööandja poole kaldu, ütles Mari-Liis Eensalu: „Ühtpidi näeme uuringust, et inimesed väärtustavad seda, mis neil on. Nad on küll natuke lojaalsemad kui nad olid viis aastat tagasi. Samas eelmisel aastal nägime, et hinnatõus sunnib mugavustsoonist välja tulema ja alternatiive otsima.“ Tema sõnul ei anna viimaste aastate majanduslangust siiski võrrelda 2008.–2010. aasta majandussurutisega, mil tööpuudus oli märkimisväärselt kõrgem.

Rohkem kandidaate

Personalijuhtide hinnangul on tööturul näha muutust: osadele ametikohtadele kandideerib varasemast oluliselt rohkem inimesi. Samal ajal on teatud spetsialistide leidmine jätkuvalt väga keeruline. Tallinna Lennujaama personalijuht Anneli Lille tõi näiteks, et ettevõttes kandideeris hiljuti ühele ametikohale üle 350 inimese. Veel mõni aasta tagasi oli kandidaatide hulk sarnasele ametikohale alla saja. Tema sõnul on konkurents kasvanud eelkõige teenindustööde ametikohtadele. „Meil on üle 170 erineva ametikoha, mis tähendab, et me peame kõnetama väga erinevaid sihtrühmi. On teatud profiilid, keda on Eesti turul väga keeruline leida: näiteks infoturbega seotud inimesed või mõned lennundusspetsiifilised ametikohad,“ lisas ta.

LHV personalijuht Katri Jürine kinnitas oma kogemuse põhjal, et värbamise lihtsus või keerukus sõltub konkreetsest profiilist. „Päris jõuliselt on kasvanud trend, kus ei ole konkreetset töökuulutust vastavale profiilile, aga inimene kirjutab otse. Olukord on väga huvitav, ma ei teagi, millest see tuleb – võib-olla inimesel saavadki eesmärgid selgeks ja ta teab, kus ta tahab olla,“ kõneles Jürine. LHVs oli tänavu rekordarv avaldusi praktikale: 1537. „Eestis on väga palju ägedaid noori – kõik oleks võinud võtta, aga siis peaks veel ühe panga tegema,“ muheles LHV personalijuht.

Teaduskeskuses AHHAA võib saalitöötajate värbamisel otsustavaks saada loodus- ja täppisteaduste taust. „See teeb värbamise raskemaks ja kitsamaks. Meie avalikel konkurssidel on tulnud küll palju kandideerijaid, aga siis see loodus- ja täppisteaduste teadmiste osa on see, mis on meile oluline,“ rääkis teaduskeskuse AHHAA büroojuht-personalispetsialist Mari Luhaäär. AHHAAs on mitu näidet, kus kolleeg alustas 16-aastaselt vabatahtlikuna, liikus edasi giidiks, tegevusjuhendajaks ning täna juhib osakonda. Organisatsioon on paljudele noortele päris esimeseks töökohaks. „See tähendab, et me hakkame teda alles välja kujundama ja see paneb meile vastutust,“ tõdes Luhaäär.

Organisatsioon ei pea olema perekond

Arutelu jõudis ka organisatsioonikultuurini ning küsimuseni, kas töökoht peaks üldse olema justkui üks suur pere. Mari Luhaäär ütles, et AHHAA väldib teadlikult organisatsiooni nimetamist perekonnaks. Tema hinnangul loob perekonna metafoor töötajatele ja juhtidele ootusi, mis ei vasta tegelikule töösuhtele.

„Peremõistet kui sellist väldime, sest pere paneb põhilise vastutuse juhatusele, ema-isa rollile, ja võtab seda vähemaks töötajatelt. Teistpidi, perekontseptsioonis sa ju ei heida kedagi üle parda, sest ta on olnud halvasti käituv laps, aga paraku tööandjana tuleb vahel ka raskeid otsuseid teha,“ selgitas ta. „Sildistada ei tohi, aga me pigem oleme selline sõbralik kamp nohikuid koos, kes üritavad midagi ägedat teha ning pakkuda uusi teadmisi ja elamusi,“ iseloomustas ta AHHAA kollektiivi.

Katri Jürine rääkis, et töötajad otsivad ennekõike eneseteostust ning võimalust oma oskusi rakendada. „Oluline on töö sisu ja see, et saan midagi ära teha. Ja mis seal salata – ilma töötasuta ei taha meist keegi tulla,“ lisas ta. „Kuuluvustunne saab igal pool tekkida. Mõned inimesed vajavad seda rohkem, teised vähem. Ka ühine eesmärk võib olla see, mis inimesi ühendab,“ sõnas Jürine.

Produktiivsuse surve kasvab

Paneelarutelus oldi üksmeelel, et suurenemas on surve tõsta produktiivsust ning kasutada senisest enam tehnoloogiat ja tehisintellekti. „Kas saab kuidagi lihtsamalt ja efektiivsemalt – see surve peaks tekkima kõigis ettevõtetes. Kas see viis, kuidas praegu toimetame, on pikas perspektiivis jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline,“ kommenteeris Anneli Lille.

Katri Jürise hinnangul kujundab organisatsioonide tulevikku järjest enam võime kohaneda kiiresti muutuva maailmaga. „Igaüks peaks oma ärisse sisse vaatama,“ sõnas ta. Jürine rõhutas, et varasemad edulood ei taga edu tulevikus. „Eestis mõtleme, et me oleme nii innovaatilised, et tegime aegu tagasi Skype’i, aga ma ei saa neil loorberitel edasi puhata. Peame edasi minema ja leidma uued innovaatilised lahendused. Saame olla edukad, kui toimetame eesmärgi nimel ja hoiame üksteist,“ lisas ta.

Emor viib igal kevadel läbi tööandjate maine uuringut, kus palgatöötajatel ja tudengitel palutakse panna pingeritta suuremad tööandjad. Teist aastat järjest on palgatöötajate hinnangul atraktiivseim tööandja Tallinna Lennujaam ning tudengite seas hoiab juba neljandat aastat liidrikohta LHV. Avaliku sektori atraktiivseimaks tööandjaks peetakse teaduskeskust AHHAA, millele järgnes väikse vahega Transpordiamet.

Fotod: Arno Mikkor/ Emor.

Loe ka:
– Eesti mainekaim tööandja on jätkuvalt Tallinna Lennujaam, tudengite seas LHV
– Avaliku sektori atraktiivseimad tööandjad on teaduskeskus AHHAA ja Transpordiamet