Tehisintellekt, robotid, automatiseerimine ning masinate õppimisvõime on kontseptsioonid, millest viimasel ajal üha sagedamini räägitakse, kuna tehnoloogia nende taga areneb pidevalt. Kuid kas inimesed tegelikult tunnevad, et need arendused kuidagi mingit mõju nende elule avaldaks?

Kantar Lightspeed uuris brittidelt ja Kantar Emor eestimaalastelt, kuidas inimesed suhtuvad sellistesse tehnoloogilistesse edusammudesse ning kuidas need meie elu võivad mõjutada.

Raskem töö võib jääda masinatele

80 protsenti Eesti elanikest usub, et tehisintellekt on ühel päeval piisavalt tark, et võtta inimestelt üle mõne valdkonna töökohad. Sealhulgas arvab 28 protsenti eestimaalastest, et see juhtub juba nende eluajal. 41 protsendi arvates ei juhtu seda nende eluajal, aga kunagi tulevikus kindlasti, ja vaid 10 protsenti vastajaist välistab sellise võimaluse üldse. Britid suhtuvad sellesse veidi optimistlikumaltki – 83 protsenti brittidest peab sellist tehnoloogia arengut tulevikus tõenäoliseks.

Kas masinad võtavad inimestelt tööstuses ja tootmises töö üle? Eestimaalastest 77 protsenti on sellega päri, seejuures veidi üle kümnendiku vastajate arvates võiks seda oodata juba lähitulevikus. Tootmise ja tööstuse automatiseerimine on koguni 90 protsendi brittide arvates tulevikureaalsus.

Muret tekitavad arengud

Nii Kantar Emor kui ka Lightspeed küsis vastajatelt, kas neile teeb muret võimalus, et tehisintellekt võtab vastu otsuseid inimeste eest – 52 protsenti eestimaalastest oli äärmiselt mures või väljendas mõningal määral muret, umbes neljandik muretseb selle pärast veidi. 12 protsenti eestimaalastest ei muretse üldse, et masinad nende eest ebaõiglaseid valikuid võiks teha.

Mis aga pani britte tegelikult muretsema – oht kaotada oma töökoht. Vastajatelt küsiti, milliseid tagajärgi võiks massiline automatiseerimine kaasa tuua, kui masinad hakkavad üha rohkem inimeste töökohti üle võtma. Koguni 56 protsendi Suurbritannia elanike arvates viiks see meid vaesumiseni. Eestimaalased oma tulevikku siiski nii mustana ei näe – vaesusohtu näeb massilises automatiseerimises 36 protsenti vastajaist. Ligi kümnendik Eesti elanikest arvas, et see annaks meile võimaluse nautida rohkem vaba aega, ning umbes 46 protsenti vastajaist leidis, et see looks uusi töökohti või ei avaldaks tööjõule mitte mingit mõju. Brittidest näeks siin uute töökohtade tekkimisvõimalusi umbes kolmandik.

Kuid hirm töökoha kaotamise ees paistab olevat pigem üldine kui automatiseerimisest põhjustatud. Kui inimestelt küsiti, kas nad arvavad, et nende töökoha võtab järgmise 10 aasta jooksul üle mõni masin, siis vaid 7 protsenti eestimaalastest pidas seda võimalust üsna suureks või suureks ning üle poole siin sellist riski ei näe.

Briti noored (alla 35-aastased) peavad massautomatiseerimise tagajärjel vaesumist hoopis tõenäolisemaks kui teised vanusegrupid ning olid üldiselt rohkem mures, et nende töö võtab mingil hetkel masin üle. Eesti noored peavad aga tõenäolisemaks uute töökohtade loomist – koguni 46 protsenti noortest näeb sellist võimalust.

Eesti noored peavad teistest vanusegruppidest ka tõenäolisemaks, et tehisintellekti kasutamine muutub laialdaseks nende eluajal, kuid on samaealiste brittidega võrreldes vähem mures ja arvavad, et see avab uued perspektiivid tööturul. Kõige enam ootab uusi perspektiive Eestis vanem generatsioon (vanuses 65+).

Kantar Emor küsitles septembris 1230 Eesti elanikku vanuses 15-84 eluaastat. Lightspeedi küsitluses osales Suurbritannias 1523 inimest. Vastajatelt uuriti võimalike tulevikutehnoloogiate kohta ning hinnanguid nendega kaasnevatele võimalustele ja riskidele.

Vaata ka, mida arvasid inimesed selliste ulmetehnoloogiate kohta nagu mälu digitaliseerimine, inimeste kloonimine ning võimalus igavesti elada.

Allikad: Kantar UK ja Kantar Emori üle-eestiline veebiküsitlus.