Brändid saavad sisuloojatelt parima tulemuse siis, kui usaldavad neid partnerina, annavad selge briifi ja jätavad ruumi ka sisulooja enda ideedele, leidsid sisuloojad Hanna Martinson ja Harri Hanson taskuhäälingu „Point+“ värskes episoodis.

„On neid brände, kellelt tuleb väga-väga detailne briif, kus kolmandal sekundil peab logo näitama,“ ütles Hanson. Tema sõnul selline lähenemine sotsiaalmeedias ei toimi, sest kui vaatajale on kohe selge, et tegemist on reklaamiga, keritakse enamasti edasi. Palju paremini toimib sisu, mis pakub esmalt väärtust. „Kui me suudame anda inimesele kasulikku infot, meelelahutust või väikest naeruhetke, siis tal on väga palju lihtsam selle video lõpus see reklaamsõnum vastu võtta,“ lisas Martinson.

Mõlemad usuvad, et kõige paremini toimivad pikaajalised koostööd. Vähemalt pooleaastane partnerlus annab nende hinnangul piisavalt aega sõnumit korrata ja usaldust kasvatada. „Keskeltläbi kaheksa korda peab inimene nägema mingit turundussõnumit, et teha ostuotsus,“ sõnas Martinson.

Kuigi paljud ettevõtted keskenduvad endiselt Instagramile, tõi Martinson esile TikToki. „Eesti brändid, kes ei ole veel TikTokis, mida te teete, elu käib ammu seal,“ ütles ta. „Insta on rohkem ikkagi kureeritud. TikTokis sa ei pea olema sisulooja, sul ei pea olema suurt jälgijaskonda, et su video lendaks.“

Sisuloomet tehes eelistavad mõlemad enamasti telefoni, sest professionaalse kaameraga filmitud sisu võib jätta liiga reklaamiliku mulje. „See etapp on sisuloomes tänaseks lõppenud, kus kõik peab olema ülimalt fine (kaunis). Neid ilusaid pilte ja videoid on terve internet täis, see ei huvita enam kedagi. Nüüd lähebki tagasi raw (toores) ja unedited (töötlemata) asja poole,“ sõnas Hanson.

Martinsoni edu üheks põhjuseks peab Hanson tema mitmekülgsust. „Täna me kuuleme agentuuridelt, et Hanna profiil on niivõrd lai, et see saab olla alates make-up’ist kuni tolmuimejani. See ongi Hanna eripära, miks ta välja paistab,“ ütles ta. Koostööde kõrval peab Martinson oluliseks jääda iseendaks ja panustada isikubrändi. „Inimene on hakanud mind ju jälgima mitte sellepärast, et ma nii ägedalt seda šampooni reklaamin, vaid sellepärast, et ta leiab minus midagi. Ehk siis isikubränd on väga oluline. /…/ Kõikide sisuloojate tugevus ongi nemad ise. See kõlab klišeena, aga miks teha ühte asja, mida keegi teeb Eestis juba väga hästi, rääkimata maailmatasemel. Oma isiksuse, arvamuste, riietuse ja sisuga loodki selle, mis teeb sind eriliseks.“

Tulevikku vaadates usub Hanson, et kümne aasta pärast teevad nad Martinsoniga sama tööd suuremale publikule ja suurema tasu eest. Mõlemad usuvad, et välisturgudele aitab jõuda tehisaru, mis tõlgib videoid ja paneb suu liikuma sihtkeele järgi. „Sealt tuleb väga suur boost (tõuge) sellele, et sa saadki Eestist välja,“ lausus Hanson.

Kui sageli peaks sotsiaalmeediasse postitama? Kui pikk on edukas lühivideo? Mida arvavad Martinson ja Hanson UGC-sisust ning kes on nende hinnangul üks Eesti edukamaid sisuloojaid? Seda ja palju muud kuuled täispikast episoodist. Juttu tuli ka sisuloojate igapäevatöö telgitagustest, enesetsensuurist ning levinumatest vigadest sisuloomega alustamisel.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta novembris alustasime turunduspraktikate taskuhäälingu „Point“ lisasaatega „Point+“, kus igal nädalal võetakse fookusesse üks teema, mida kutsutakse kommenteerima valdkonna ekspert.

Loe ka:
– “Point+” uus osa keskendub suunamudija turundusele
– Mirjam Endla: peaksime suunamudijaid rohkem kasutama
– Kuidas teha sisuloojatega koostööd nii, et kõik võidavad
– Marlis Soomets: TikTok tegi meie bussijuhtidest staarid
– Miks on Instagram nii tugev ja väärtuslik bränd?
– “Point+” võttis fookusesse turunduse sotsiaalmeedias