Teadusest on huvitatud ligi kaks kolmandikku Eesti elanikest ning usaldus teadlaste vastu püsib jätkuvalt kõrge, selgub värskest Eesti Teadusbaromeetrist. Samal ajal ootavad inimesed teadlastelt aktiivsemat suhtlust ja suuremat nähtavust avalikus ruumis. Uuringu tellis Eesti Teadusagentuur ja selle viis käesoleva aasta suvel läbi Emor.

Teaduse vastu tunneb huvi 63% Eesti elanikest ning teadushuvi on püsinud viimaste aastate jooksul stabiilsena. Teadlasi usaldab 73% elanikest, mis tähendab, et teadlaste usaldusväärsus on võrreldav politsei omaga ja on märksa kõrgem kui ajakirjandusel või poliitikutel.

Kuigi usaldus teadlaste vastu on ühiskonnas kõrge, ootavad inimesed teadlaste suuremat kohalolu avalikus arutelus. Teadusbaromeetri järgi leiab 82% elanikest, et teadlased peaksid üldsust oma töö tulemustest senisest enam teavitama. Samuti leiab 57% vastanutest, et teadlased teevad uuringuid ühiskonna huvides. Usaldus teadlaste vastu on kõige tugevam noorte ja kõrgharidusega inimeste seas.

„Eesti inimeste huvi teaduse vastu on tugev ja usaldus teadlaste vastu püsib kõrgel tasemel. See loob teadlastele hea võimaluse oma teadmisi ja uurimistulemusi senisest enam ühiskonnaga jagada,” selgitas Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Allik. “Samas näitab uuring selgelt, et inimesed jõuavad teadusinfoni väga erinevate kanalite kaudu. Nooremad saavad infot sotsiaalmeediast ja tehisintellekti abil, vanemad inimesed aga sagedamini televisioonist ja raadiost. Seetõttu ongi oluline, et teadlased ja teadus laiemalt oleksid nähtavad väga erinevates kanalites, et kvaliteetne teaduslik sisu jõuaks eri vanuses ja erineva taustaga inimesteni,“ lisas Allik.

Teaduse arengus nähakse jätkuvalt olulist ühiskondlikku kasu

Teaduse areng on muutnud inimeste elu paremaks 77% vastanute hinnangul ning 84% Eesti elanikest peab vajalikuks ka selliste teadusuuringute tegemist, millel ei ole kohest praktilist rakendust. Samuti toetab 80% elanikest teaduse suuremat riiklikku rahastamist ning 77% leiab, et poliitikud peaksid teadlasi rohkem kuulama.

Teadusinfo peamised kanalid on ajakirjandus ja internet

Teadusinfo peamisteks allikateks on jätkuvalt ajakirjandus ja internetiväljaanded, kust saab teadusinfot 63% elanikest. Muud internetiallikad on olulised 55% ning sotsiaalmeedia 42% vastanu jaoks. Seejuures on vähenenud teadusinfo saamine traditsioonilistest kanalitest, eriti televisioonist (45%, võrdluseks 2020. aastal 54%).

Iga kolmas Eesti elanik saab teadusinfot tehisintellektilt, kuid vaid iga viies usaldab seda

Esmakordselt kaasati uuringusse valikuna ka tehisintellekt, mis on juba tõusnud arvestatavaks teadusinfo allikaks: selle kaudu otsib teadusalast infot juba 34% Eesti elanikest ning 25–34-aastaste seas koguni üle poole vastanutest.

Samas teeb inimesi ettevaatlikuks valeinfo levik. Kolmveerand elanikest leiab, et teaduspõhist infot ja valeinfot on keeruline eristada ning enamik hindab teadusinfo puhul teadlikult selle allika usaldusväärsust. Tehisintellekti vahendatud teadusinfot usaldatakse oluliselt ettevaatlikumalt kui teadlasi endid.

Eesti inimesed peavad teaduspõhisust oluliseks valitsemispõhimõtteks

Kuigi vaid 11% elanikest leiab, et poliitilised otsused tuginevad Eestis praegu teaduslikule teadmisele, arvab 72%, et valitsus peaks oma seisukohti muutma juhul, kui need lähevad vastuollu parima kättesaadava teadusliku teadmisega. Samuti arvab enamik, et valitsus peaks lähtuma parimast kättesaadavast teaduslikust teadmisest ka siis, kui see on avalikkuses ebapopulaarne (67% vastanutest).

Eesti Teadusbaromeeter 2026 uuringu raporti, PowerBI töölaua ja tulemusi kokkuvõtva ükslehe leiad Eesti Teadusagentuuri kodulehelt: www.etag.ee/teadusbaromeeter  

Eesti Teadusbaromeeter on 2020. aastal Eesti Teadusagentuuri ja Tartu Ülikooli koostöös teaduspõhiselt välja töötatud ning Eestile kohandatud seirevahend teaduse ja ühiskonna suhte järjepidavaks jälgimiseks. 2026. aasta uuring on juba kolmas Teadusbaromeetri uuringulaine. Korduvad mõõtmised võimaldavad näha, kuidas inimeste hoiakud ja kokkupuuted teadusega ajas muutuvad ning annab vajalikku tagasisidet teaduskommunikatsiooni ja teaduspoliitika kujundamiseks Eestis.

Emori uuringuekspert Katariina Mäll esitles uuringu tulemusi 11. novembril toimunud teaduskommunikatsiooni konverentsil “Usaldab, ei usalda?”, mida saab järele vaadata siit (alates 3h 33min 40sek).

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade