Seekordses „Pointi“ osas räägime, kuidas endisest ajakirjanikust sai valitsuskommunikatsiooni juht. Külas on Riigikantselei kommunikatsioonibüroo direktor Kadri Peetersoo.

Karjääri alguses ei kujutanud Peetersoo ettegi, et võiks kunagi töötada suhtekorralduses. Pärast Tartu Ülikoolis ajakirjanduse eriala lõpetamist asus ta tööle Järva Teatajasse ja pidas suhtekorraldust ajakirjanduse vastasleeriks. „Mul ei olnud mingit ambitsiooni hakata tegema avalikke suhteid, pigem isegi vastupidi. Ma olin ajakirjandusest tulnud ja PR oli selline vastasmängija ja mina sinna vastasleeri ei lähe,“ mõtles ta toona. Nüüd näeb ta ajakirjandust ja kommunikatsiooni teineteist täiendavana. „Kui sulle tuleb otse-eetrisse inimene, kes on intervjuuks ette valmistatud, aitab see intervjuu kvaliteeti tõsta,“ tõi ta näite.

Suurema osa karjäärist on Peetersoo töötanud riigiasutustes ja riigile kuuluvates ettevõtetes, sealhulgas Eesti Postis, Omnivas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, Eesti Energias ning Kliimaministeeriumis. Kui kommunikatsioonijuhil on välja kujunenud kindel käekiri, tasub see Peetersoo sõnul julgelt ühest organisatsioonist teise kaasa võtta. „Küsimus ei ole ametis, vaid ikkagi inimeses. Ma arvan, et oma stiiliga võib tulla küll ja ma arvan, et selle järgi jagatakse ka tippusid,“ ütles ta.

Kommunikatsiooni ülesanne on näha tervikpilti

Riigikantseleis peab Peetersoo kommunikatsiooni ülesandeks näha tervikpilti. „Olen kommunikatsiooni ümber mõtestanud nii, et kommunikatsioonibüroos töötaksid inimesed, kes ei istu ega oota, kuni neile antakse asju, mida teha, vaid lähevad ja koguvad üle riigi oma valdkonna kohta infot, et see otsustajatele edasi anda,“ selgitas ta.

„Meie roll Riigikantselei kommunikatsioonis ei ole toota mingeid tooteid, kirjutada teateid, korraldada üritusi, kaasamisi või infopäevi. Meie ülesanne on saada aru, mis riigis toimub, sõnastada riigiülesed prioriteedid ja lood, mida räägime näiteks siis, kui Eesti ettevõte midagi ekspordib,“ lisas Peeersoo.

Tehisintellekti kasutab Peetersoo kommunikatsioonitöös juba praegu ning näeb selles üha suuremat potentsiaali. Näiteks on ta mõelnud luua agendi, mis koostaks meediapäringutele esialgseid vastuseid, või assistendi, mis õpiks tundma organisatsiooni tavasid ning pakuks koosolekuteks kõigile sobivaid aegu.

Võimaluste kõrval näeb Peetersoo ka riske. „Võib-olla on see isegi ohtlik, aga võib-olla on see võimalus, et meil tekivad tööriistad, mis analüüsivad sihtrühma hoiakuid, käitumist ja meelsust nii põhjalikult, et kui ütlen, et tahan rääkida rohereformist idavirulastele, siis paneb tööriist mulle sõnumi kokku ja see müüb, sest see on õppinud sihtrühma tundma. Nüüd tekibki küsimus, kas see on võimalus või sisaldab mingeid riske,“ arutles Peetersoo.

Täispikas episoodis räägime, kuidas teha end otse-eetris kuuldavaks, tulla toime ründavate intervjuudega ja juhtida 20-liikmelist meeskonda. Juttu tuleb ka sisekommunikatsioonist, maal elamisest ning sellest, kuidas Peetersoo on mitmes töökohas bändi kokku pannud.

Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):

2024. aasta augustis alustasime Emori taskuhäälinguga “Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.

Loe ka:
– Kaja Sepp: ajakirjanik ei ole vastaspool, vaid partner
– Triin Ärma: pead arvestama, et siseinfo võib alati välja jõuda
– Hanna‑Liisa Ruul: kommunikatsioonis vali lahingud, kõike ei pea kommenteerima
– Heili Klandorf-Järvsoo: kui suhtled ligi miljoni kliendiga, pead nägema 360 kraadi
– Hanna Turetski-Toomik: kommunikatsioon ei saa musta valgeks rääkida – see on vastuvõetamatu
– Kerly Randlane: hea juht loob võimaluse end taga rääkida