„Berliinis on meie äriloogika jaoks ruumi.” Kuidas Liven sisenes Saksamaa turule
08.06.2026
08.06.2026
Lisaks Eestile arendab Liven oma esimest elamuprojekti ka Berliinis. „Tallinn on küll kasvav linn, aga teatud piirangutega. Kuna me ei ole ärikinnisvara poole vaadanud, vaid tahame luua just kodusid, siis see on loogiline samm. /…/ Me tundsimegi, et Berliinis on meie äriloogika jaoks ruumi: inimesed tahavad ägedaid asju ja meie aitame neil kodu eriliseks teha,“ rääkis Kester.
Kohalike ootuste mõistmiseks õpivad Liveni töötajad nii Saksamaal kui Eestis esmalt tundma linnaosade keskkonda ja inimeste harjumusi. Selleks küsitlevad nad tänavatel kohalikke, külastavad piirkonna toidupoode ja kohvikuid ning jälgivad igapäevaelu. Eesti koduostjate ootusi aitab Kesteri sõnul hästi kaardistada ka Emori kinnisvarauuring. „See on väga kiiduväärt uuring, sealt saab trendi näha,“ sõnas ta. Näiteks selgus uuringust arendajate jaoks oluline teadmine, et neljatoaliste kodude ostjad eelistavad kahte vannituba.
Kinnisvaratrendidest rääkides märkis Kester, et „ajatu disain“ ei pruugi olla sugugi ajatu. „Me võime ju rääkida ajatust disainist, aga need on ikkagi trendid. Mingi hetk oli igal pool marmor. Täna uusarenduses sa enam ei näe sellist asja, kuigi arvati, et see on ajatu. Täna on travertiin.“
Tulevikus liigub omamiskultuur üha enam jagamiskultuuri suunas, märkis Kester. Tema sõnul hakatakse arendama rohkem üürimaju, mis pakuvad stabiilseid ja pikaajalisi üürivõimalusi. Juba praegu ootavad inimesed üürikodudelt lisaks elamispinnale ka ühisruume, kogukonnatube ja ühisaedu. Samuti on inimesed muutunud mugavamaks ning tellivad üha sagedamini kodukoristust, aknapesu ja hoovihooldust. Kester ennustab, et mugavusteenuste turg kasvab ka tulevikus.
Enne Liveniga liitumist tegeles Kester korterite flippimisega ehk ostis remonti vajavaid kortereid, renoveeris need ja müüs edasi. Kokku on ta sel viisil Tallinnas korda teinud umbes 30 korterit. „Sealt ma sain hästi aru, et inimese soov on sisse kolida ja kohe kasutama hakata. Seda me oleme ka Livenis viljelenud, et sul ei pea pärast isa, onu või mõni tuttav remondimees käima, et elad mitu nädalat nii, et tuba on tehnikuid täis. Tegelikult tahaks ju kohe sisse kolida ja soolaleivapeo teha.“ Täispikas episoodis jagas Kester ka nõuandeid eelarve planeerimise, kinnisvara turundamise ning remondi ajal ühistu ja naabritega suhtlemise kohta. Samuti avaldas Kester, miks ta enam flippimisega ei tegele.
Ettevõtlus ei ole Kesterile samuti võõras. Varem on ta loonud ettevõtte, mis tegeles Google’i ja Facebooki reklaamide seadistamise ning veebilehtede loomisega. Tema sõnul ei tasu ettevõtlusega alustades üle mõelda. „Eestis on see võrdlemisi lihtne: lähed, teed ja siis vaatad, mis saab. Lõppkokkuvõttes isegi maksuametile saad helistada ja küsida, kuidas ma tegema pean. Tegelikult abi on igal pool olemas,“ julgustas ta. „Kui ei meeldi, paned kinni. Mis seal on? See ei ole lapse saamine kokkuvõttes. See on okei sealt väljuda ja ka sellest ettevõttest ma hiljem ütlesin, et teate sõbrad, et ma ei taha enam jätkata, tahaks midagi muud teha.“
Muide, TalTechi õpingute ajal töötas Kester välja ka mobiilimängu, mida tal õnnestus esitleda Silicon Valleys Stanfordi Ülikoolis. „Stanfordis oli niimoodi, et igal pool on raha lõhn, muru on millimeetri täpsusega niidetud,“ meenutas ta. Mis mänguga täpsemalt tegu oli ning mida ta Stanfordi kogemusest õppis, kuuled juba täispikas episoodis.
Kuula-vaata lähemalt (Spotify ja Apple Podcasts):
2024. aasta augustis alustasime Emori taskuhäälinguga “Point”. Turundushuvilistele suunatud taskuhäälingu saatejuht on turunduslektor ja Emori konsultant Alar Pink. Iga osa keskendub ühele turunduseksperdile, kellel on pikaajalisem turundusvaldkonnas töötamise kogemus ning kes on vastustanud või vastutavad praegu organisatsiooni turundustegevuste eest.
Loe ka:
– Merit Kullasepp: kinnisvaraturundus on muutunud kohati väga emotsionaalseks
– “Point+” keskendus Kantar Emori kinnisvarauuringule
– Kaie Kass Agcay: maaklerite jaoks on oluline tegeleda persoonibrändiga
– Huvi uue kodu ostmise vastu püsib, kuid otsuseid pidurdavad ebakindlus ja hinnatase
– Kuidas insenerist sai kommunikatsioonijuht: „Hea kommunikatsioon ei sünni teiste arvelt“
Balti regiooni juht, Emor
On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.